Tekst: Made Laas
Iga last sooviv naine peaks juba enne rasedust võtma foolhappe preparaate, et hoida
ära loote väärarengud.

Pediaatria arst-resident Mari-Liis Kumm ütleb, et lisaks sellele, et kõik fertiilses eas
naised peaksid sööma tervislikult ja mitmekülgselt, tuleks kuni 6 nädalat enne rasestumist
ja kuni 12 nädalat pärast rasestumist süüa lisaks tavatoidule 500%g foolhapet.

1. Miks on foolhape rasedale vajalik?
   Foolhape mängib olulist rolli loote normaalses arengus ja kasvus. Eriti tähtis on ta just
   raseduse alguses, kuna sellel perioodi toimub intensiivne rakkude areng, paljunemine ja
   valgu süntees. Laps saab ju oma toidu emalt ja ema vitamiinide defitsiit jätab jälje lapse
   arengule. Raseduse ja imetamise ajal suureneb ema foolhappe vajadus pea kaks korda.
   Ligi pooltel rasedatel kujuneb sellel perioodil välja foolhappe vaegus.
2. Mida foolhappe vaegus võib põhjustada?
   Kesknärvisüsteem moodustub 14 kuni 28 päeval peale rasestumist, kui neuraalplaadist
   moodustub neuraaltoru. Kõige levinum neuraaltorudefekt spina bifida ehk seljaaju
   väljasopistus (song) tekib, kui luuline kanal, mis peaks ümbritsema seljaaju, ei sulgu.
   Selle tulemusena jäävad osade lülide tagumised kaared avatuks ja seljaaju kaitseta.
   Kergemal juhul ei põhjusta defekt lapsele mingeid kaebusi. Raskematel juhtudel on
   kahjustunud närvijuhteteed. Nendel lastel kujunevad sageli välja probleemid alakeha
   tundlikkuse, jalgade nõrkuse, põie- ja sooletalitlusega. Neuraaltoru defektide hulka
   kuuluvad veel ka anencefalia ehk peaaju puudumine ja entsefalotseele ehk ajusong. Peale
   selle võib foolhappe puudus põhjustada ka enneaegset sünnitust või raseduse katkemisi.
3. Kui tihti esineb neuraaltoru defekte Eestis sündivatel lastel?
   Eestis sünnib keskmiselt 1,3 last 1000 kohta pea- või seljaaju väärarenguga (Euroopa
   keskmine on 1,25). USA-s 1 laps 1000 kohta. Oluline on lisada, et mitte ainult
   neuraaltoru defektiga laste sündi ei tuleks vähendada, vaid ka rasedusi, sest kõik pea-ja
   seljaaju väärarenguga rasedused, elusalt või surnult sündinud või aborteerunud on perele
   suureks mureks.
4. Kui palju vajab inimene foolhapet?
   2006. aastal välja antud Eesti toitumis- ja toidusoovitused soovitavad fertiilses eas
   naistele 400 %g päevas. Lastel ja meestel on foolhappevajadus madalam, kuni 300 %g
   päevas. Laste päevased doosid sõltuvad vanusest.
   Kuna neuraaltoru, millest hiljem moodustub meie närvisüsteem, sulgub varases raseduse
   alguses (2-5 rasedusnädalal), siis soovitatakse foolhapet 500 %g 6 nädalat enne
   rasestumist ja kuni 12 rasedusnädalani.
   Foolhappe imendumist pärsivad alkohol, suitsetamine, krambivastased ravimid, oraalsed
   rasestumisvastased ravimid ning kroonilised soolehaigused. Need takistavad mitte ainult
   toiduga saadava foolhappe imendumist, vaid ka peensooles moodustava foolhappe teket.
5. Kuidas foolhappe puudust ära hoida?
   Tervislik ja mitmekülgne toitumine on oluline mitte ainult foolhappe, vaid ka teiste
   vitamiinide ja mineraalide vajaliku päevase koguse saamiseks. Tavalise toitumise juures
   ei tohiks foolhappe defitsiiti reeglina esineda. Kuid uuringud on ka näidanud, et selleks,
   et ennetada pea- ja seljaaju väärarenguid peaks vereplasma foolhappe tase olema 10
   ng/ml, Euroopas on aga keskmine plasma foolhappe tase enamikes riikides 5 ng/ml.
   Järelikult oleks fertiilses eas naistele äärmiselt oluline tarbida lisaks toidule ka foolhappe
   preparaate.
   Juba 1990. aastal tõestati, et foolhappe tarvitamine raseduse alguses vähendab
   neuraaltoru defektide esinemissagedust kuni 70%. Mõnede uuringute põhjal on
   vähenenud ka südameveresoonkonna defektide, huulesuulalõhede, jäsemedefektide ning
   urotrakti väärarengute esinemissagedus.
   Mitmetes riikides on müügil eraldi foolhappega rikastatud jahutooted, näiteks
   hommikusöögihelbed, pasta, leivad jm. USA-s, Iirimaal, Kanadas ja mujal on peale
   jahutoodete rikastamist foolhappega langenud märgatavalt neuraaltoru defektide
   esinemissagedus. Eestis ei ole veel alustatud jahutoodete rikastamist foolhappega, kuigi
   see oleks väga vajalik. Pea 50 % rasedustest, kuigi soovitud, ei ole planeeritud, ning
   sageli saadakse teada, et ollakse rase ajal, kus loote neuraaltoru peaks juba olema
   sulgunud. Peale selle on meie kliimas sageli raskusi värskete puu- ja juurviljade
   kättesaadavusega. Jahutoodete rikastamine foolhappega tagaks aga kõigile ühtlase
   foolhape tarbimise ja vähendaks märgatavalt pea-ja seljaaju väärarendite ning arvatavasti
   ka muude väärarendite esinemissagedust.
6. Kas foolhappe üleküllus põhjustab terviseprobleeme?
   Ei ole leitud ühtegi põhjust, miks ei võiks kasutada foolhapet. Riikides, kus rikastatakse
   jahutooteid foolhappega on jälgitud peale rasedate ka kõiki teisi vanusegruppe ja on
   leitud, et pigem aitab see ennetada südameveresoonkonna haigusi ja on langenud näiteks
   soolevähi esinemissagedus. Küll aga soovitatakse vanematel inimestel lisaks foolhappele
   tarvitada B12 vitamiini, sest foolhappe tarvitamine võib varjutada B12-vitamiini
   defitsiidist tekkinud kehvveresust.
   

kõrvale 500 +g foolhapet päevas

• 6 nädalat enne rasestumist ja kuni 12 rasedusnädalani peaks naine saama 500 %g
  foolhapet päevas lisaks tavatoidule.
• Foolhape on B-vitamiinide rühma kuuluv vitamin, mis osaleb DNA ja RNA sünteesil
  ning samuti aminohapete ainevahetuses. Aminohappeid aga omakorda vajab organism
  ensüümide, hormoonide ja valkude sünteesiks ja ülesehitamiseks. Oluline roll on
  foolhappel ka punavereliblede arengus ja vereloomes ning tema vaegus põhjustab lisaks
  muudele probleemidele ka kehvveresust.
  Kõrvale
  Kasulik foolhape toidust
• Foolhapet leidub paljudes rohelistes taimeosades, kuid kõige paremini omandab
  organism foolhapet brokkolist, spinatist, sojaubadest ja hernestest.
• Rohkelt leidub seda vitamiini ka maksas ja pärmis. Natuke raskemini kättesaadav on ta
  mustsõstardest, maasikatest ja tsitruselistest.
• Foolhape on kergesti valguse ja kuumuse toimel lagunev. Näiteks köögiviljade
  töötlemisel ta laguneb ja seega foolhappe toidust kätte saamiseks sobivad vaid värsked
  köögiviljad. Osa imenduvast foolhappest toodab ka soolemikrofloora.
• See, kui palju peaks köögivilju sööma, et vajalik päevane kogus kätte saada on
  individuaalne ning sõltub väga paljudest erinevatest faktoritest.