EPIFondi ja EPIKoja poolt ning eraannetajate toel on pilootprojektina loodud võimalus pakkuda 18-30-aastastele puudega noortele tasuta coachingut – individuaalset tuge õpingute ja/või karjäärivalikute tegemiseks.
Coaching on inspireeriv ja loominguline partnerlus, kus professionaalse ettevalmistusega coach toetab noore arengut õpingute ja/või karjäärivalikute tegemisel ning toimetulekul muutustega. Coachingus keskendutakse tulevikule, aidates noorel eesmärke püstitada, takistustele lahendusi leida ning tegevuskavani jõudmist, mis aitab püstitatud eesmärke ellu viia.
Coachinguga julgustatakse noort avastama oma potentsiaali ja seda maksimaalselt ära kasutama. Noor ja coach lepivad esmalt kokku, kas ja mis teemal täpselt koostööd tehakse. Coachingu protsessi keskmeks on noor oma teadmiste ja oskustega, kes leiab protsessi käigus vastused ja lahendused käsitletavale teemale. Coaching ei asenda psühholoogilist abi ega teraapiat, coaching ei ole nõustamine ega mentorlus.
Igale osalevale puudega noorele on võimalik pakkuda 3 tasuta individuaalset coachingu online-sessiooni 2 kuu jooksul. Vajadusel tagame viipekeele- või kirjutustõlke.
kellel on soov osaleda coachingus, palun otse kontakteeruda:
Coachingu toovad erivajadustega noorteni Thermory AS, LHV pank ning eraisikutest annetajad.
Maanteeameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-2/19/784, millega laiendatakse tasuta sõidu õiguseid Harju-, Lääne-, Lääne-Viru-, Pärnu- ja Raplamaa avalikel liinidel. Lisandunud on õigus 0-eurose piletiga sõita osalise töövõimega isikutele ja raske liikumispuudega isiku saatjale alates 15.novembrist 2019.a.
Alates 1. oktoobrist 2019 jõustub abivahendite määruse muudatus, milles on tehtud erinevaid täiendusi. Järgnevalt on välja toodud olulisemad määruse täiendused.
Ühe suure muudatusena täiendati oluliselt nende abivahendite loetelu, kus puudub korduva tõendi vajadus. Korduva tõendi kaotamine tähendab seda, et kui inimene on eelnevalt tõendi alusel abivahendeid soetanud ja selle kohta on tema isikliku abivahendi kaardil kanne olemas, ei pea ta uut arstitõendit esitama. Pärast muudatust jääb korduva tõendi vajadus 41 abivahendi puhul, mh madratsid lamatiste vältimiseks, seisuraamid, jalatsid ja kuulmisaparaadid.
- aasta jaanuaris jõustunud muudatustega ei vaja vanaduspensioniealised inimesed enam uriini imavate abivahendite ostmiseks kordustõendit (ISO-kood 09.30), sest selle sihtrühma vajadus enamasti ei muutu. Uue muudatusega laiendatakse erisust ka tööealistele inimestele. Uriinipidamatuse jaoks mõeldud toodete, sh mähkmete ostmisel vajavad korduvat tõendit hetkel veel lapsed (kuni 18-aastased), sest nende olukord vajab edasist analüüsi.
Täiendavalt kaotatakse sihtrühmi läbivalt kordustõendi vajadus järgmistel abivahenditel:
● puusaproteesid (ISO-kood 06.24.18) ● sukajalgatõmbaja (ISO-kood 09.09.03) ● tualetitoolid (ISO-kood 09.12.03) ● potikõrgendused (ISO-kood 09.12.15) ● tualettpaberitangid (ISO-kood 09.12.27) ● siibrid (ISO-kood 09.12.33) ● püsikateetrid (ISO-kood 09.24.03) ● ühekordsed kateetrid (ISO-kood 09.24.06) ● peenisekatted (ISO-kood 09.24.09) ● vanni- ja dušitoolid (ISO-kood 09.33.03) ● vanni-, duši- ja mähkimislauad (ISO-kood 09.33.12) ● ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid (ISO-kood 12.03) ● käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks (ISO-kood 12.06) ● autokohandused mootori käsitlemiseks(ISO-kood 12.12.04) ● liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) ● puudega lastele mõeldud kolmerattalised pedaalidega jalgrattad (ISO-kood 12.18.06.02) ● käsiratastoolid (ISO-kood 12.22) ● elektrilised ratastoolid (ISO-kood 12.23.06) ● kärud (ISO-kood 12.27.07) ● libistamislauad ja -matid (12.31.03)
● teisaldatavad käsipuud tõusmiseks (ISO-kood 12.31.09) ● tõsterihmad ja -rakmed (ISO-kood 12.31.15) ● lingtõstukid (ISO-kood 12.36.03) ● voodilauad (ISO-kood 18.03.15) ● eriistmed (ISO-kood 18.09.21) ● seljatoed (ISO-kood 18.10.03) ● elektrilise reguleerimisega voodid (ISO-kood 18.12.10) ● toetusabivahendid (ISO-kood 18.18) ● kaasaskantav kaldtee (ISO-kood 18.30.15) ● raadiosagedusega ülekandesüsteemid (ISO-kood 22.18.24) ● dialoogiseadmed (ISO-kood 22.21.09) ● visuaalse signaaliga seadmed (ISO-kood 22.27.03) ● mehaanilise signaaliga seadmed (ISO-kood 22.27.09) ● keskkonnahäiresüsteemid (ISO-kood 22.27.21) ● haaramistangid (ISO-kood 24.21.03)
Vanaduspensioniealistel inimestel tehakse täiendav muudatus, millega kaotatakse uriinipidamatuse abivahendite esmase tõendi vajadus. See tähendab, et vanaduspensioniealine inimene ei pea uriinipidamatuse kompenseerimiseks mõeldud (ISO-kood 09.30) toodete (nt mähkmete, sidemete) vajaduse tekkimisel esitama esmast tõendit.
Abivahendite loetelu korrastamine
Riigi kompenseeritavate abivahendite loetelust võetakse välja mitmed tooted.
Oluline muudatus puudutab treening- ja ergomeeterjalgrattaid. Abivahendite loetelust leiab tooted ja vahendid, mille abil saab ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustust või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist või sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Sellised abivahendid on näiteks proteesid, ratastoolid, kuulmisabivahendid, mis kompenseerivad ja parandavad inimese iseseisvat toimetulekut, mh füüsilist iseseisvust. Treening- ja ergomeeterjalgrataste puhul leidub riiklikus süsteemis alternatiivseid toetavaid teenuseid teistes süsteemides, näiteks taastusravi. Need aitavad taastada ja säilitada inimese füüsilist ja vaimset võimekust, näiteks insuldijärgselt halvatud kehaosa tööd.
Kolmerattalised standardsed jalgrattad on mõeldud selleks, et neid kasutataks laiemal eesmärgil kui puudest tuleneva lisavajaduse kompenseerimiseks. Kolmerattalised standardsed jalgrattad on osaliselt käsitatavad kui mugavusabivahendid, mida kasutatakse asendustootena autole või bussiühenduse kitsaskohtadele. Näiteks on sotsiaalkindlustusametile esitatud eritaotlus jalgratta väljaostuks põhjendusega, et auto kasutamine on riigisoodustusega jalgratta soetamisest kulukam. See ei ole puudest tuleneva lisavajaduse kompenseerimine. Kui aga inimene vajab siiski konkreetselt puudest tingitud erivajaduse tõttu spetsiaalsete kohandustega jalgratast, saab ta ametile esitada erimenetluse taotluse.
Täiendavalt võetakse riigi rahastatavate toodete loetelust välja varbasirutajad ja -toed, sõrmikud ja labakindad, mittelibisevad alused, abivahendid lõikamiseks, hakkimiseks ja tükeldamiseks, lugemis- ja töövalgustid, helistamistarvikud, raamatutoed ja -hoidjad. Enamiku toodete puhul on loetelust väljavõtmise põhjus selles, et tegemist ei ole puudest tuleneva vajadusega. Neid tooteid võib vajada ka inimene, kellel ei ole puuet ega töövõime langust. Kui aga inimene vajab puudest tulenevate kohandustega toodet, võib ta jätkuvalt esitada sotsiaalkindlustusametile erisuse taotluse.
Abivahendi piirhindadega seotud muudatused
Ühtlasi tõstetakse mitmete abivahendite piirhindu. Näiteks tõstetakse puudega lastele mõeldud kohandustega kolmerattaliste jalgrataste (ISO-kood 12.18.06.02) üürimise piirhinda 41.50 eurolt 68 euroni.
Lisaks tõstetakse autole mõeldud käsijuhtimisseadme (ISO-kood 12.12.04) piirhinda 885 eurolt 1500 euroni. Liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) piirhind ühtlustatakse käsijuhtimisseadme piirhinnaga samale tasemele, sest tegemist on samal eesmärgil kasutatavate ja sageli sarnaste seadmetega.
Tõendi nõude muudatused
Lamatiste vältimiseks mõeldud madratsi tõend (ISO-kood 04.33.06) laieneb edaspidi muudele lamatiste vältimise toodetele (ISO-kood 04.33.03.02).
Elektrilise reguleerimisega voodile (ISO-kood 18.12.10) väljastatud tõend laieneb libilinadele (ISO-kood 12.31.03.02) ja voodilauale (ISO-kood 18.03.15).
Nii saab näiteks elektrilise reguleerimisega voodi tõendiga soetada hiljem vajaduse tekkimisel libilina või voodilaua ilma täiendava tõendita.
Abivahendite kirjeldustes ja kompenseerimise tingimustes tehtavad täpsustused
Kommunikatsioonivõimendi (ISO-koodi 22.06.06) juurde lisatakse eritaotluse klausel. Edaspidi saab kommunikatsioonivõimendit soetada ainult eriotsuse alusel.
Pestavate aluslinade (ISO-koodi 09.30.45) juures tehakse tehniline parandus ning lisatakse märge „H“ veergu. Seega, edaspidi ei saa inimene, kes viibib hooldusteenusel, soetada pestavat aluslina riigisoodustusega. Põhjuseks on asjaolu, et pestavad aluslinad on otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega ning vajaduse tekkimisel peab need tagama hoolekandeasutus.
Käsijuhtimisseadme (ISO-kood 12.12.04) ja liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) näidustuse lahtrisse lisatakse nõue, et inimesel peab olema abivahendi saamiseks kehtiv autojuhiluba. Nõue tagab, et riik rahastab autoga juhtimiseks mõeldud kohandusi inimesele, kellel on kehtiv juhtimisõigus.
Keskkonnahäiresüsteemide (ISO-koodi 22.27.21) näidustuse lahtrisse lisatakse sihtrühma täpsustus, mille kohaselt saab laps osta riigipoolse soodustusega keskkonnahäiresüsteemi alates kuuendast eluaastast.
Lisainfo: Merlin Veinberg, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik merlin.veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee, 4350594
Läinud nädalal toimus esmakordselt koostöös Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi noorte ning rahvusvahelise katusorganisatsiooniga International Federation Spina Bifida and Hydrocephalus läbi viidud rahvusvaheline projekt „ My Rights: Independent living, Activism and participation for young people with Spina Bifida ja Hydrocephalus.“
Seminaril osalesid seljaajusonga ja/või vesipea diagnoosiga noored kaheksast erinevast riigist: Türgist, Kreekast, Rootsist, Bulgaariast, Eestist, Inglismaalt, Hispaaniast ja Montenegrost. Ürituse eesmärk oli õpetada noortele projektide juhtimist oma koduriigis, et teada ning tunda oma õiguseid elades erivajadusega, jagada kogemusi toimetulekust suhete valdkonnas ning läbi viia eneseületust nõudev aktiviteet väliskeskkonnas, mis kujunes ka kõige meeldejäävamaks.
Seiklusfirma 360 korraldas noortele põneva avastusmängu Tallinna vanalinnas. Mängu eesmärk oli vanalinna ligipääsetavuse kaardistamine läbi liikumispuudega inimese kogemuse. Seiklusfirma 360-ne esindaja Tiina Lauri sõnul oli see ka neile esmakordne kogemus, luua mäng arvestades osavõtjate liikumiskeerukust Vanalinnas. Lisaks olime seltsi poolt ettevalmistanud ka kleepsud „Accessible Tallinn“: punane, roheline või kollane logoga kleeeps, näitamaks antud koha võimekust liikuda puudega inimese jaoks.
Mängu tulemusena selgus, et Tallinna Vanalinn on väga keeruline ka füüsiliselt väga võimeka ratastooliga kodaniku jaoks, kuna kõrged äärekivid ning munakivi tee tegid liikumise füüsiliselt raskeks.
Kogu koolitus lõppes 20.ndal augustil Eesti taasiseseisvumispäeval Andrea Bocelli kontserti külastusega, kus Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmed tegid maailmakuulsale tenorile tänuavaldusena punktkirjas kirja ja Arvo Pärdi CD „Lapsepõlve lood“ koos punktkirjas lauludega, milles tänavad Bocellit oma imelise hääle jagamise eest paljude inimestega üle maailma.
Koolitusel osaleja Madis Mark :
“Ülichill rahvusvaheline konverents, mis annab erivajadusega noorele vajalikku toetust ning tööriistu, et luua parem elu nii endale, kui ka teekaaslastele. Olen kogemuse üle väga tänulik, sest sain korraga praktiseerida inglise keelt, laiendada silmaringi, õppida edukat projekti kirjutama ja nautida SPA-mõnusid. Soovitan soojalt!”
Tänan kõiki osalejaid, treenereid ning meeskonda.
Valmar
Käesolevaga kutsume spetsialiste, kes igapäevaselt töötavad erivajadusega inimeste ja eakatega, samuti innovatsiooni- ja tehnoloogia spetsialiste, sotsiaalhoolekandeteenuste kujundajaid, IKT inimesi, jagamismajanduse platvormide esindajaid, arvamusliidreid ja visionääre, äriinimesi, kogukonna aktiviste, osalema seminaril „Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu“, mis leiab aset 22. veebruaril 2019, Tallinnas.
Rohkem infot ürituse kohta leiad meie Faceooki lehelt: https://www.facebook.com/events/520861548438363/
Seminar on tasuta, kuid kuna kohtade arv on piiratud, palume end registreerida seminarile järgneva lingi kaudu: https://goo.gl/forms/8L4Jnubd4m9xCzr73
Oleme väga tänulikud, kui saate informatsiooni levitada oma liikmete, töötajate ja partnerite hulgas, sotsiaalmeedias ja kodulehel.
Heade soovidega,
Helpificu meeskond
Arvestades, et mitte kõik ei kasuta sotsiaalmeediat, lisame siia informatsiooni täiendavalt.
Seminar „Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu“
Kus ja millal? 22.02.2019 kell 13.30 – 18.00
Mäealuse 2/1, Mustamäe, Tehnopol Startup Inkubaatori II korrusel, UK Lounge
Info ja küsimused: info@helpific.com
MIS TOIMUB?
Helpific korraldab TASUTA LIGIPÄÄSETAVA seminari “Modernne kodanikuühiskond – abi inimeselt inimesele ja kollektiivne lähenemine digitaalsele ümberkujundamisele sotsiaalsektoris”, et tuua üheks päevaks ühe katuse alla erinevad kogukonna grupid –
EESMÄRGIGA
● mõista ühiselt kogukondliku tegevuse tähtsust;
● edendada ja julgustada vabatahtlikku panustamist sotsiaalhoolekandesse;
● toetada erivajadusega inimeste ja eakatega igapäevaselt töötavate spetsialistide töö tulemuslikkust (innovatsiooni ja kogukondlike tehnoloogiliste vahendite kasutamine, uudse mõtlemise juurutamine – kompetentsi tõstmine);
● arendada erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut ja mikroettevõtlust, et toetada elukvaliteedi ja võrdsete võimaluste kindlustamist;
● tõsta teadlikkust erinevate kogukondlike gruppide koostöö vajadusest sallivuse suurendamiseks ühiskonnas ning stigmade vähendamiseks.
SEEGA:
Me peame kasutama lähenemisviisi, kus nn. “ühisinvesteering” võib vähendada nn. kollektiivselt “kandamit”. Oluline on, et digitaalsed lahendused oleksid loodud ja kasutatavad kollektiivselt, eriti olukorras, kus soovitakse saavutada parimaid tulemusi nappide materiaalsete ressursside valguses. Digitaaltehnoloogial on ka potentsiaal anda inimestele võimalus luua kahepoolne dialoog teenuse ja teenuse kasutaja vahel ning võimaldab inimestel mõjutada ja parandada/disainida teenuseid kogukondliku kapitali jätkusuutlikuks kasutamiseks.
Seminari PÕLETAVATEKS PÕHIKÜSIMUSTEKS on:
1. Kas valitsuse senine sotsiaalhoolekande süsteemi on võimalik muuta ning kas sotsiaalvaldkond on võimeline muutuma uute tehnoloogiate ja meetodite pealetungi ajastul?
2. IKT (informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) potentsiaal/võimalikkus loomaks jätkusuutlikke hoolivaid kogukondi.
3. Tuleviku Kodanik – tänapäevaste mudelite ümberkujundaja – teabe ja ressursside korraldamine, andmete analüüsimine, kodanike mõjuvõimu suurendamine.
4. Sotsiaalsektori digitaalse kultuuri muutus – millised muutused toetavad sobiva infrastruktuuri ehitamist muutusteks? Millised on takistused, riskid, ohud?
5. Kas teenuse saaja peab olema teenuse kujundaja ja otsustaja – mida ta vajab, millal ning kuidas teenus temani jõudma peab?
SIHTGRUPP
● erivajadusega inimesed, eakad, erivajadusega inimeste organisatsioonid ja eakate ühendused
● spetsialistid, kes igapäevaselt töötavad eelpool nimetatud sihtgruppidega
● innovatsiooni- ja tehnoloogia spetsialistid, sotsiaalhoolekandeteenuste kujundajad
● IKT inimesed, jagamismajanduse platvormide esindajad, arvamusliidrid ja visionäärid, äriinimesed, kogukonna aktivistid ja muidu huvilised, Tuleviku Kodanikud
NB! Helpific tagab invatranspordi Tallinna piires, viipekeele tõlgi ja isiklike abistajate olemasolu – seega pole vabandusi, miks mitte tulla ja osaleda! 🙂
NB!! Kuna kohtade arv on piiratud, palume end registreerida seminarile järgneva lingi kaudu: https://goo.gl/forms/8L4Jnubd4m9xCzr73 või saates e-kirja info@helpific.com
Kui Sa oled ennast registreerinud, kuid ei saa siiski osaleda, anna meile palun märku saates e-kirja: info@helpific.com – nii saab võimaluse osaleda keegi teine.
PÄEVAKAVA
Päev ALGAB kell 13.30 ja LÕPPEB kell 18.00.
NB! Seminari Facebooki lehte täiendame infoga jooksvalt.
13.30.-14.00 Registreerimine ja tervituskohv
14.00-14.10 Patrooni tervitus
14.10-14.15 Moderaatori sõnavõtt
14.15-14.45 Loeng “Kas riigi sotsiaalhoolekande senist toimimist on võimalik muuta?” Analüüsitakse jõupingutusi parema sotsiaalhoolekandesüsteemi loomiseks koostööl põhineva majanduse kaudu.
14.45-15.15 Paneel “Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused”
15.15-15.30 Teeme pausi
15.30-15.45 Vahepala füüsilise ja vaimse heaolu tõstmiseks
15.45-16.30 “Seltsis on segasem” – Töö” mees- ja naiskondades
16.30-17.00 Sööme torti!
17.15-17.45 Helpificu maraton – teeme asja isiklikuks. Kasutame isiklikke nutiseadmeid ja kõik saab selgeks!
17.45-18.00 Päeva kokkuvõte, head lendu koju!
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
KUIDAS TULLA ÜHISTRANSPORDIGA?
Kesklinnast Teadusparki Tehnopol:
– troll nr 3 (algus “Kaubamaja” ja meie peatus „Keemia“)
– troll nr 1 (algus “Kaubamaja” ja meie peatus “Mustamäe”)
– troll nr 5 (algus “Balti jaam” ja meie peatus “Mustamäe”)
– buss nr 11 (algus “Kunstiakadeemia” ja meie peatus „Keemia“)
– buss nr 36 (algus “Viru“ ja meie peatus “Tehnikaülikool”/ „Akadeemia tee“). Peatus asub Tehnikaülikooli kõrval ja Teadusparki Tehnopoli on ca 10 minutit jalutada
– buss nr 23 (algus „Autobussijaam“ ja meie peatus “Raja”)
Head liikmed,
alates 2019. aastast laiendati tasuta hambaravi võimalusi füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kes ei ole psüühilise iseärasuste tõttu suutelised suuõõne hügieeni tagama või kes oma füüsilise või haigusest tingitud seisundi tõttu ei ole suutelised suuõõne hügieeni protseduure läbi viima. Sügava vaimse või füüsilise puudega inimeste hambaravi eest tasub haigekassa kogu ulatuses, ka siis kui patsiendil ei ole vaja narkoosi.
Teenust saavad osutada need hambaravikabinetid, kellel on laste hambaravi leping. Puudega inimesele teenuse osutamiseks on kindlasti vaja, et hambaarstil oleks vajalik kogemus ja koolitus. Siinkohal teeb haigekassa koostööd Eesti puuetega inimeste kojaga.
Sooviga tasuta ravi saada tuleb pöörduda raviarsti või perearsti poole. Teenuse kood on 9072.
Üldanesteesias ehk narkoosis hambaravi teenust pakuvad veebruari seisuga:
Tartu Ülikooli Kliinikum
Erakliinik STIGMA
Kalmer Lepiku Hambaravi OÜ
Kuressaare Hambapolikliinik SA
OÜ Balneom
Lisainfot puuetega inimeste hambaravi kohta loe siit: https://www.haigekassa.ee/hambaravi/patsiendile/hambaravihuvitis#Hambaravi%20puudega%20inimesele
Eesti Hambaarstide Liit on kokku pannud omapoolsed soovitused puuetega inimeste esindajatele sujuvama hambaravi läbiviimiseks:
Puudega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleks alustuseks uurida, kas raviasutusel on Haigekassaga sõlmitud (laste hambaravi rahastamise) leping.
Vastuvõtule registreerimisel tuleb ravihaldustarkvara kandeks muuhulgas öelda ka patsiendi isikukood.
Vastuvõtule registreerimisel peab helistaja olema valmis jagama infot ka puudega inimese seisundi kohta:
1) Puude kirjeldus (füüsiline, vaimne)
• Kas patsient liigub iseseisvalt või ratastoolis?
• Kas patsient on võimeline ise hambaravitooli istuma?
• Kas patsient on võimeline arsti jutust aru saama ja mõistab toimuvat? Kas patsient oskab ise kirjeldada näiteks hambavalu iseloomu?
• Kas patsient on võimeline ise suud avatuna hoidma ja vajadusel püsima liikumatult?
• Kui pikalt on patsient eeldatavalt võimeline hambaarstitoolis lamama? Kas pikem kui pooletunnine visiit on patsiendile liiga kurnav?
• Juba enne vastuvõttu tuleks välja tuua, millele hambaarst peab tähelepanu pöörama ja kuidas patsiendiga kõige paremini kontakti saada (nt autistlike patsientide puhul on väga oluline teada, mis patsienti ärritab ja rahustab).
2 ) Millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud eelnevad kogemused? Kui varasem kogemus on olnud negatiivne, siis kirjeldada, mis täpsemalt on probleemiks olnud?
3) Kirjeldada tuleks pöördumise põhjust, et hinnata raviprotseduuri pikkust. Näiteks, kas ajendiks on valunäht, tavakontroll, nähtav hambaauk, hamba eemaldamise vajadus vms. Kui tegemist on valuga, siis tuleks kindlasti kirjeldada, mis valu esile kutsub ja kaua see kestab, millal valunähud algasid püüda kirjeldada valu iseloomu.
4) Abiks oleksid eelnevalt tehtud suupiirkonna röntgenoloogilised uuringud, mis aitaksid hinnata ravivajaduse ulatust.
Hooldaja-saatjad peavad kabinetti kaasa tulema, et vajadusel abistada patsiendiga kontakti saamisel, tõstmisel jne. Kui hooldaja peab vajalikuks enne visiiti arstiga kontakteeruda, siis võib kliiniku registraatorile jätta oma kontaktandmed, et arst saaks ühendust võtta.
NB! Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida.
Täiendavat infot saab perearstide käest või seltsist või EPIK-st
Tervitades
Tauno Asuja
EPIKoda
Lions-Klubi Tallinn jagab välja Mati Klaari nimelise Stipendiumi, suuruses 1000 eurot puudega noorele erakorralise teo eest õpingute või muu vajaliku toetuseks.
Stipendiumit võib taotleda ükskõik millise puudega noor kuni vanuseni 30 aastat. Oluline on vaid see, et noor on möödunud aastal korda saatnud eriliselt silmapaistva teo. Tegu võib olla ükskõik mis vallast – sport, muusika, õppimine, töö, teadus jne.
Taotluse koostamisel võib julgelt ühendust võtta Dr. Ann Paaliga.
Taotluste tähtaeg on hiljemalt 31. märts 2019. Taotlused ja toetuskirjad saata e-posti aadressil kylli.trei@gmail.com
Uuri lähemalt – Matti Klaari nimeline Stipendium puudega noorele – statuut
Tallinna Spordi- ja Noorsooamet korraldab koolitust laagrikasvataja-juhataja kvalifikatsiooni (noorsootöötaja osakutse, tase 6) omandamiseks.
Koolituse kogumaht 40 akadeemilist tundi, mis koosneb kasvataja-juhataja koolitusest mahuga 32 akadeemilist tundi ja esmaabi koolitusest mahuga 8 akadeemilist tundi.
Koolitusel osalejatele väljastatakse tõend, et koolituse sisu vastab noorsootöötaja kutsestandardile. Tõend on kasutatav laagrikasvataja ja/või -juhataja kvalifikatsiooni esmatõendamisel (eksam) või korduvtõendamisel dokumendipõhiselt.
Koolituse ja eksamite toimumise koht: Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noorsootöö osakond, Suur-Ameerika 35. Koolituse algus 9.30 ja lõpp 16.30 (lõuna 12.40-13.20). Tasumine toimub peale koolitust Tallinna Spordi- ja Noorsooameti arveldusarvele ülekandega vastavalt esitatud arvele.
KOOLITUSED EESTI KEELES
Laagrikasvataja-juhataja (32 akadeemilist tundi):
- 04., 06.-08.03.2019 – Eksam 13.märts 2018 (info eksami kohta koolitusel)
- 08.-11.04.2019 – Eksam 16. aprill 2018 (info eksami kohta koolitusel)
- 14.-17.05.2019 – Eksam 22. mai 2018 (info eksami kohta koolitusel)
Esmaabi koolitus (8 akadeemilist tundi):
- 05.03.2019
- 12.04.2019
- 13.05.2019
Registreerimine : https://www.tallinn.ee/noorteinfo/laagrite-koolitused-2019
KOOLITUSED VENE KEELES
Laagrikasvataja-juhataja koolitus (32 akadeemilist tundi):
1) 19.-22.03.2019 – Eksam 27.03.2019 (info eksami kohta koolitusel)
Esmaabi koolitus (8 akadeemilist tundi):
18.03.2019
Registreerimine: https://www.tallinn.ee/rus/noorteinfo/Kursy-dlja-vozhatyh-i-rukovoditelej-molodjozhnyh-i-proektnyh-lagerej
Kursuse maksumus:
- Koolitus koos esmaabiga (40 akadeemilist tundi) – 80 eurot, hind sisaldab käibemaksu;
- Koolitus ilma esmaabita (32 akadeemilist tundi) – 67 eurot, hind sisaldab käibemaksu;
- Esmaabi koolitus (8 akadeemilist tundi) – 22 eurot, hind sisaldab käibemaksu.
Maksumus sisaldab õppematerjale ja pause (ei sisalda lõunasööki).
Lisainfo Tiiu Kadak tel 6147496, 522 7008, Tiiu.kadak@tallinnlv.ee
PS: Organisatsioonid, kes on käibemaksukohuslased, saavad ostetud teenuselt sisendkäibemaksu Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida.
Elekter aitas aastaid halvatud mehed paari nädalaga taas jalule
Šveitsi teadlased taastasid seljaaju elektrilise stimulatsiooni abil mõne päevaga enam kui neli aastat halvatud meeste võime oma jalgu liigutada. Lahendus pakub uut lootust patsientidele, kelle selgrookahjustust peeti pöödumatuks.
Loe lähemalt siit:
https://novaator.err.ee/873414/elekter-aitas-aastaid-halvatud-mehed-paari-nadalaga-taas-jalule