Tekst: Ille Grün-Ots
Allikas: Linnaleht
Igasugused veeprotseduurid, eriti aga ujumine, on kasulik kõigile. Imikust raugani, tervest mõne tõve all kannatajani. Eriti sobilik on aga ujumine mõne kehalise või vaimse puudega lapsele: vesi rahustab. Trennis käies tekib oma seltskond, laps pääseb senisest kitsast suhtlusringist välja.
Ei loe mitte puue, vaid ujumise tase
Tallinnas tegeleb invaujujatega pea ainsana Õnne Pollisinski, kes vana allveeujujana treenib ka meie vee-aluseid ujujaid. Et Kalevi ujula on hetkel mängust väljas, leiab Õnne Pollisinski pea igal nädalapäeval (kui kolmapäev välja arvata) Nõmme ujulast. Hommikul, õhtul, keset päeva. Klubi, mis selliseid ujujaid ühendab, kannab nime MTÜ Spordiklubi Meduus. „Ma treenin tegelikult kõiki lapsi: pimedad, kurdid, liikumispuudega, vaimupuudega lapsed See viimane on küll halva maiguga sõna, öelgem siis, et õpiraskustega. Sest ega nende kohta öelda, et loll valmis, ei saa mitte keegi. Ma olen nad jaganud gruppidesse. Ja mitte puude, vaid ujumistaseme järgi,” selgitab treener. Kui kõik kokku lugeda, kes Õnne juures ujumisega tegelevad, saame umbes 70 last ja noort. „Aga ma arvan ja loodan, et nüüd sügisel tuleb neid veel juurde,” pakub treener. Sellest hoolimata, et linna ühes servas Nõmmel käia on paljudel hoopis ebamugavam kui seda oli kesklinnas Kalevis. Liiatigi, kui tegu puudega inimestega, keda tihti tuleb tuua-viia autoga – tipptunnil hommikul või õhtul läbi linna sõita ei ole just eriti lihtne trikk.
Õnne Pollisinski on optimistlik. Kuigi treenivaid lapsi ja nende rühmi on palju, arvab ta, et juurde mahub alati: „Kui olemasolevatesse treeningaegadesse enam ei mahu, no siis tuleb „vett” juurde võtta.”
Linn toetab olenemata puudega inimese vanusest
Selgub, et Õnne ei treeni mitte ainult puuetega lapsi, vaid ka täiskasvanuid. Õnneks Tallinna linn toetab puuetega inimeste spordiharrastust olenemata vanusest nagu see on tervete laste puhul, kus n.ö. pearaha makstakse ainult kuni 19-aastastele lastele. Just oli Olümpiakomitee infotund, kus Tallinna spordi-ja noorsooameti juhataja Jaak Raie käis rääkimas ning kinnitas: senist tava ei ole plaanis muuta. Teisisõnu: puudega inimeste sporditoetus säilib.
Vanusepiire, kes ujumas võiks hakata käima, ei ole. „Praegu käib mul ujumas ka üks 4-aastane haigete jalgadega laps. Tema käib koos emaga, ja mitte trennis, vaid et lihtsalt harjuks veega. Nägin täiesti juhuslikult teda koos emaga ujulas ja läksin juurde küsima, et ehk on huvitatud regulaarselt ujumas käimast,” räägib Õnne Pollisinski. Eks niimoodi tema juurde satutaksegi. Ja muidugi tuttavate-saatusekaaslaste kaudu. Pluss suurt tööd teeb Seljaajusonga- ja Vesipeahaigete Selts, kelle juht doktor Ann Paal oma laste tervise eest igatpidi muretseb ja infot jagab.
Iga trennilaps tahab võistlustel käia
Kõige tublimad ujujad on jõudnud juba ka nii kaugele, et käivad võistlustel. Eks iga laps, terve või haige, tahab oma saavutusi ka näidata ja teiste omadega võrrelda. „Me teeme kaks korda aastas oma võistlusi: aprillis-mais ja siis jõulude paiku. Siis käime puuetega inimeste Rootsi lahtistel meistrivõistlustel. Sel aastal käis mul osa lapsi Saksamaa lahtistel meistrivõistlustel ja üks Harku valla noormees käis Belgias võistlemas,” loetleb Õnne Pollisinski. Viimatistest võistlustest märgib treener ära ka käigu Ateena olümpial. Tulekul on veel Stockholmi mängud Rootsis ja järgmisel aastal minnakse puuetega inimeste maailmameistrivõistlustele.
Õnne Pollisinski kiidab oma lapsi: võistlustel on päris hästi läinud. „Kõige tähtsam on see, et nad võistlevad n.ö. oma aegadega. Euroopa ja maailma tasemeni jõudmiseni läheb veel aega, aga areng läheb jõudsalt,” on treener veendunud. Kindlust annab seegi, et Pollisinski kaks õpiraskustega tüdrukut on omal ajal olümpiatelt medaleid juba saanud. Need tüdrukud on praeguseks juba suureks saanud, üks tippspordist loobunud, aga käib Õnne Pollisinskil treeningutel abiks. Teine tüdruk on lapseootel, aga lubab hiljem spordiga jätkata.
Julgustuseks kõigile natuke teistmoodi ehk erivajadustega lastele ja nende vanematele: võtke ühendust treener Õnne Pollisinskiga telefonil 51 43006. Siis saab kohtumise aja kokku leppida, treener vaatab üle, kas ja kuidas laps vette sobib. Kui temast just tippsportlast ei tule, siis oma lõbuks ja terviseks saab vees sulistada ikka.