Mis on seljaaju song ja vesipäisus?
Inimene saab alguse isa ja ema sugurakukohtumisest. Viljastunud munarakk hakkab jagunemise teel suurenema. Jagunenud rakud kihistuvad ja moodustub tulevase inimese kesknärvisüsteemi alge – neuraalplaat. Plaadi moodustanud rakukiht kooldub renniks ning sulgub toruks. neuraaltoru ülemisest otsast kujuneb peaaju ja alumisest seljaaju. Neuraaltoru õõs säilib seljaajus kitsa tsentraalse kanalina, peaajus ajuvatsakeste süsteemina. Esimese raseduskuu lõpuks moodustub esmasaju ümber tulevane luustik. Peaaju hakkab ümbritsema kolju ja seljaaju selgroog. Ajusong saab tekkida juhul, kui esmasaju ümber ei moodustu normaalset suletud luulist rõngaskatet. Seda nimetatakse spina bifida.
Meditsiinis kasutatakse ladina- ja kreekakeelset terminoloogiat. Paljudest ladinakeelsetest nimetustest kujunenud igapäevamõisted on olenemata keelest kõigile arusaadavad. Ka eesti keeles kasutatakse meditsiinist rääkides enamasti eestindatud ladina keelt.
Ajusonga puhul sopistub kehasiseste pingete mõjul luulisest defektist kotina (cele) esile aju (myelon). Ajusonga esineb nii pea kui selja piirkonnas, siit ka nimetused – peaajusong ja seljaajusong.
Umbes 5% inimestest esineb spina bifida ilma kaebusteta. See arvatakse olevat normi üks variant. Kui luudefektist sopistub esile aju kattev kest (meningea), siis räägitakse meningocele’st, sel puhul ei pruugi seljaaju ja närvide osas normist kõrvalekallet esineda. Kui songana eendub aga seljaaju koos teda katvate kestadega, siis kõneldakse meningomyelocele’st.
Pea- ja seljaajus asuvad närvikeskused, mis reguleerivad inimese hingamist, vererõhku, nägemist, kuulmist, tundeid jms. Kogu kesknärvisüsteemi keskustest tulev teave liigub seljaajust lähtuvate närvijätkete kaudu, mis hargnevad puuvõra taoliselt, keha iga pisima osakeseni, perifeeriasse. See on perifeerne närvisüsteem. Keskuse käsule reageerib perifeeria vastusega, mis läheb tagasi keskusesse. See tähendab, et organismis moodustavad kõik funktsioonid, toimingud ja seisundid suletud ringi refleksikaarte kaudu ja on seega üksteisest sõltuvad.
Meningomyelocele kui väärarengu teeb raskeks see, et ajusonga kohal katkeb side tsentraalse ja perifeerse närvisüsteemi vahel. Kehaosad, kuhu närvitalitus ei jõua, langevad suletud neuraalsest regulatsioonist välja – jäävad halvatuks. Just halvatuste tulemusel võib elu kvaliteet vahel elamiseks võimatu tasemeni langeda. Seljaaju ulatub lülisamba kanalis inimmelülini ning jätkub (hobusesaba taoliselt) suurte närvijuurte kimbuna. Mida lähemale istmikule ajusong jääb, seda väiksem võimalus on ajul songakotti sattuda. Sellepärast ei kaasne tavaliselt madalate ajusongade puhul eriti suuri neuroloogilisi ärajäämanähte.
Esimeseks nähtavaks närvikahjustuse tulemuseks on lihastoonuse alanemine. Rippuvad lõdvad jalad “ei kuula sõna”. Seljaajusongaga laps ei ole võimeline oma jalgu liigutama. Ta ei tunneta ega suuda neid ilma abivahenditeta juhtida. Jalad ei tunne temperatuuri, märga, kuiva ega valu, mistõttu vahel tuleb lastel ka voodis olles ette jalgade luumurde, põletusi ja külmumist. Seda teades tuleks lapse jalgu teadlikult vigastuste eest kaitsta. Lihased fikseerivad inimese luustiku nõnda, et erinevate lihasgruppide kooskõlastatud lõtvumisel ja pingutamisel hakkab keha liikuma. Raskete lihastoonuse muutuste tulemusel võivad luud liigestes nihkuda. Sellepärast esineb ajusongaga lastel suhteliselt palju ortopeedilist patoloogiat, mis võib avalduda komppöidadena, puusaliigese nihestusena, kaasasündinud selgroo kõverusena, küüruna vms.
On väga oluline, et nähtavate ortopeediliste puuete korrigeerimine leiaks aset imikueas, sest kuigi lapse jalad on halvatud, on tal säilinud looduse poolt ette nähtud kasvu- ja arenguvõime. Ka käimaõppimise ja keha vertikaalis hoidmise soov on looduse poolt kaasa antud. Kui üheaastane laps hakkab õppima iseseisvat käimist, siis halvatud alajäsemetega üheaastane teeb seda samuti, aga temale tuleb luua erivõimalused tugiproteeside toel. Õigesti ehitatud ja lapse puuet arvestava tugiproteesiga õpib ajusongaga laps kõndima sama kiiresti ja osavalt kui eakaaslane abivahenditeta. Laste kohanemisvõime on hämmastav. Kui aga looduslik “õige” aeg mööda lasta, on hiljem väga raske last liikuma saada. Kõrge seljaaju kahjustusastmega lapsed ei pruugi püüdlustest hoolimata siiski iseseisvalt käima õppida. Nende põhiliseks liikumisvahendiks saab varem või hiljem ratastool. Kui saab selgeks, et jalgadele tõusmine ei õnnestu kõigest hoolimata, tuleks edaspidine tähelepanu suunata käte tugevamaks muutmisele. Iseseisval liikumisel ja sellest tuleneval sõltumatusel on inimese “mina” arengus äärmiselt oluline koht ning sellest oleneb, kuidas laps hiljem oma eluga toime tuleb.
Närvitalituse pudulikkus mõjutab ka soolestiku ja kusepõie tööd. seedetrakt algab suust ja lõpeb pärakuga. Soolestiku ülesanne on söödud toit vastu võtta, hoida, seedida, sooles edasi transportida kuni toidust omandamata jäänud massi kehast välja heitmiseni. Soole seinas on piki- ja ringlihased. Nende vahelduvad kokkutõmbed ja lõtvumised annavad soolele pideva liikuvuse ehk peristaltika. Sooleseina peristaltika aitab toidul paremini seguneda seedemahladega ja seega kiiremini lõhustuda. Soolestiku igal osal on toidu seedimise kohalt oma eriülesanne. Peensoole algosas on rohkesti seedemahlu. Siin valmistatakse toit ette lõhustumiseks, imendumisprotsessid on väikesed. Peristaltika kannab toidu edasi ülalt allapoole. Peensoole kesk- ja lõpposas on põhiline lõhustunud toitainete imendumise koht. Jämesoolde jõuab toitainetevaene peaaegu läbi seeditud soolesisu. Siin imenduvad toidumassist veel eraldumata jäänud mineraalid ja vitamiinid. Pärasoolde jõudnud jääkmass on elutegevuseks mittevajalik ning heidetakse väljaheite kujul kehast välja. Ajusongast katkenud refleksikaar tingib sooltrakti liikuvuse häire. See viib soole-valendikus olevate toidumasside liikumise aeglustumisele, ka ainevahetus aeglustub ja organismist eemaldumisele kuuluvad jäägid peetuvad sooles. Loius sooles imendub ka see, mis ei peaks. Jääkmassid muutuvad sitkeks ja tihkeks, venitavad mehhaaniliselt sooleseina. Pikapeale sooleseina elastsus langeb. Kujuneb täielik rooja (copros) seiskus ehk koprostaas. Laps muutub isutuks, kahvatuks, iseseisvat rooja väljutamist ei toimu. Kui närvikahjustus puudutab ka päraku sulgurlihaseid ja kõhulihaseid, siis võib “kõht mitte läbi käia” nädalate viisi. Raviks tuleb seedekulglat regulaarselt mehaaniliselt tühjendada, vahel ravimite kaudu soolelihastikku ergutada, vahel isegi opereerida, et rasket koprostaasi vältida.
Neerudes tekib organismi ainevahetuse teine jääkprodukt – kusi e uriin (urina). Uriin filtreerub verest neerukoes olevates päsmakestes. Koguneb portsudena neeruvaagnetesse, sealt kusejuhade ehk ureteetrite kaudu kusepõide ning põie täitumisel pissitakse ehk urineeritakse põis tühjaks. Normaalselt liigub kusi ainult ülalt neerude juurest alla põide. Kusepõis on kui lihaselise seinaga kott, mis vaheldumisi on kas uriini mahuti või uriini kehast väljutav pump. Kusejuhade avanemise kohas põide on väikesed ringjad sulgurlihased, mis takistavad uriinil tagasi liikumist põiest neerude suunas. Põiesein lihas ehk detruusor ja põiekaela sulgurlihas ehk sfinkter ning ka ureteerite lihaskiht pingutub ja lõtvub vastandlikult väga täpse kooskõlastusega. Ajusonga puhul kahjustub osa närvidest, mis kontrollib põielihaste kooskõlastatud tegevust. Seetõttu uriini kogumise, hoidmise ja väljutamise protsess rikneb närvitalituse puudest lähtuvalt, mis avaldub kas uriini pidamatusena (kogu aeg uriin tilgub ja pesu märgub) või uriini peetusena (tahtlikult ei õnnestu urineerida). Me räägime kusepõie neurogeensest düsfunktsioonist ehk lihtsalt neurogeensest kusepõiest. Vastavalt põielihaste kooskõlastamata tööle eristatakse 4 põhitüüpi neurogeenset põit. Praegu areneb väga kiiresti uus meditsiiniharu, neurouroloogia, mis uurib neurogeenset põit ja tegeleb selle raviküsimustega. Igale põietüübile on oma raviskeem. Kõige rohkem häirib haigeid pidev uriini tilkumine ja ebameeldiv uriinilõhn. Aastaid peeti põiehäireid ravimatuteks. Praegu saab kindlalt vastupidist tõdeda. Õigeaegselt alustatud sobiliku raviskeemiga neurogeenne põis on kontrolli alla saadav. Ravi põhiline eesmärk on säilitada neerude hea töövõime ning teisaselt saavutada uriinipidamatuse (inkontinentsi) osas sotsiaalne kontinents (uriinipidamine tasemel, mis ei sega õppimist ja tööl käimist).