Allikas: Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts

  • Vesipea e. vesi peas e. hüdrotseefalus ( kreeka keeles Hydrocephalus )
  • Normaalselt katab peaaju seest ja pealt veega sarnanev värvitu läbipaistev ajuvedelik ehk liikvor ( kreeka keeles “Liquor”), mis kaitseb aju ja on vajalik selle toitumise ning töövõime tagamiseks. Peaajus on erilised õõned, kus ajuvedelik tekib ja ringleb. Peamine ajuvedeliku teke toimub peaaju keskstruktuurides. Peamine imendumine toimub peaaju kuklaosa pealsetes struktuurides. Kogu peas olev ajuvedelik uueneb ööpäevas kolmekordses mahus.
  • Olukorda, kus haiguse, trauma või väärarengu tõttu on häirunud ajuvedeliku ööpäevane ringlus ja piltlikult “ajuvedelik ei mahu pähe ära”, märgitakse mõistega hüdrotseefalus e. vesi peas e. vesipea.
  • Ajuvedeliku üleküllusest hakkab lapse pea mõõtmetes suurenema, peaaju siserõhk tõuseb kõrgeks ja peaaju elutegevus saab tõsiselt pärsitud. Ravimata juhul järgneb sellisele kriisiseisule surm.
  • Teatud määral on ajuvatsakesed venivad ja ajukude kokkupressitav. Väikelastel ei ole koljuluud veel jäigalt kokku kasvanud ja pehmete koljuliiduste arvelt saab pea täiendavalt venida. Pea ümbermõõt hakkab ruttu suurenema. Olulisi kaebusi esialgu ei ilmne, sest  kõikidel kudedel on teatud kohanemisvõime. Lõpmatuseni koed siiski ei veni – tekib olukord, kus kõrge ajusisene rõhk surub peaaju vastu koljuluid. Seetõttu võivad areneda rasked aju verevarustuse ja närvikeskuste talitluse häired. Tekivad peavalu, oksendamine, krambid, teadvuse kadu, südametöö ja hingamise häired, kujuneb eluohtlik seisund. Vesipealapsel esineb eakaaslastega võrreldes väikelapseeas sagedamini toitumishäireid, kergesti ärrituvust, uimasust, nad võivad arengus maha jääda. Vanematel lastel (üle 6 aasta) ja täiskasvanutel esineb sagedamini peavalu, oksendamist, nägemishäireid, muutusi tasakaalus ja kõnnakus.
  • Viimaste uuringute järgi mõjutab inimese närvisüsteemi arengut vitamiin B9. Kui ema organismis foolhapet napib, siis võib tulevase lapse pea ja seljaaju areng saada rikutud.
  • Täpset mehhanismi veel ei ole teada, kas rasedus langetab foolhappe taset organismis ja seeläbi looteareng ei lähe korralikult või osadel inimestel on looduse poolt keskmisest madalam foolhappe tase organismis või on viga foolhappe ainevahetust määravates mehhanismides.
  • Ülemaailmne Tervishoiu Organisatsioon soovitab kõigil fertiilses eas olevatel naistel kasutada päevas 400 mikrogrammi foolhapet preparaadina lisaks toiduga saadavale päevasele kogusele, et vähendada loote pea- ja seljaaju väärarengute tekke võimalust.
  • Kaasajal on vesipea eelisraviks ventrikuloskoopia – spetsiaalse optilise instrumendi ehk ventrikuloskoobiga peaaju sisestruktuuride vaatamine ja nendes manipuleerimine. Läbi ventrikuloskoobi saab instrumendi abil puhastada ajuvedeliku ringlusteid, ajus opereerida.
  • Teiseks eelistuseks on šunteerimine – kehasse istutatakse spetsiaalne kõrgtehnoloogiliselt valmistatud torusüsteem, mis juhib liigse ajuvedeliku peast ära keha muusse piirkonda (tavaliselt kõhuõõnde). Ajuvedelik imendub kõhus läbi soolt katva limaskesta vereringesse (südames seguneb kohe verega) ning neerudest läbitulnuna pissitakse see põie kaudu välja.
  • Peale operatsioonihaavade paranemist peas ja kõhul ei ole väliselt šunti näha.