EESTI SELJAAJUSONGA JA VESIPEAHAIGETE SELTSI
PÕHIKIRI

I Üldsätted

1. Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts (edaspidi “Selts”) on sõltumatu, vabatahtlik mittetulunduslik ühendus. Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
2. Selts juhindub oma tegevuses “Mittetulundusühingute seadusest” ja teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
3. Seltsi eesmärgiks on kaasasündinud või omandatud kesknärvisüsteemi anomaaliaga haigete ühendamine, nende haigete hooldajate, lapsevanemate liitmine, meditsiinipersonali teadmistaseme hoidmine, antud haigusseisundiga seotud erialase teadustöö koordineerimine ja Seltsi liikmeskonna omavahelise suhtlemise ning koostöö edendamine.
4. Oma eesmärgi saavutamiseks Selts:
4.1 Koondab meedikuid, lapsevanemaid, haigeid ja teisi isikuid, kes oma tegevusega võtavad osa Seltsi ülesannete täitmisest.
4.2 Korraldab koosolekuid, seminare, konverentse ja muid teaduslikke ja populaarteaduslikke koosolekuid ning üritusi.
4.3 Teeb võrdsetel alustel koostööd teiste seltsidega, ühiskondlike organisatsioonidega, teadusasutustega ja kõrgkoolidega kodu-ja välismaal.
4.4 Koostab ja annab välja teaduslikke ja populaarteaduslikke kogumikke, trükiseid, infomaterjale jne.
5. Selts on juriidiline isik. Seltsil on õigus:
5.1 Omada ruume, pangakontot ja teha finantsoperatsioone.
5.2 Sõlmida lepinguid asutustega, äriühingutega ja üksikisikutega.
5.3 Taotleda toetusi, auhindu, sihtstipendiume oma liikmetele, projekte Seltsi eesmärkide saavutamiseks.
5.4 Anda stipendiume ja toetusi.
6. Seltsil on oma sümboolika.

II Liikmed

7. Seltsi liikmeks võivad olla meedikud, eri-või kõrgharidusega spetsialistid, kes tegelevad kesknärvisüsteemi haigete probleemidega, samuti haiged ise, haigeid hooldavad vanemad ning teised asjast huvitatud isikud.
8. Selts võtab oma liikmeid vastu kandidaadi avalduse põhjal, mis esitatakse juhatuse nimele. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab Seltsi juhatus oma koosolekul. Juhatus peab arveldust Seltsi liikmeskonna kohta.
9. Seltsist lahkumiseks esitab Seltsi liige suuliselt või kirjalikult juhatuse nimele avalduse ja ta arvatakse Seltsist välja juhatuse otsusel juhatuse koosolekul. Juhatuse uue tööaasta esimesel koosolekul korrastatakse Seltsi nimekirja kustutades Seltsist ükskõik millisel põhjusel lahkunud/väljaarvatud/surnud liikmed, kelledega pole viimase 2 aasta jooksul kontakti olnud ja seda pole õnnestud ka ennistada.

III Liikmete õigused ja kohustused

10. Seltsi liikmel on õigus:
10.1 Võtta osa sõna- ja hääleõigusega üldkoosolekust.
10.2 Omada ülevaadet Seltsi tegevuse kohta.
10.3 Olla valitud Seltsi juhtorganitesse.
10.4 Astuda Seltsist välja.

11. Seltsi liikmetel on kohustus:
11.1 Igati kaasa aidata Seltsi eesmärkide elluviimisele.
11.2 Maksta liikmemaksu.
11.3 Järgida Seltsi põhikirja.
11.4 Olla tolerantne ja toeks endast nõrgemate abivajajate suhtes

IV Seltsi üldkoosolek

12. Seltsi kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek valib Seltsi
3 liikmelise juhatuse (meditsiini poole esindaja, lastevanemate
esindaja, SpBH noorte täiskasvanute esindaja), kinnitab Seltsi eelarve
ja majandusaasta aruande, määrab liikmemaksu suuruse ja tasumise
korra ning täidab muud õigusaktidega üldkoosolekule pandud kohus-
tusi. Üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmete tagasikutsu-
mine, põhikirja muutmine, juhatuse või muu põhikirjalise organi
liikme tehinguga seonduva otsustamine, Seltsi lõpetamise, ühinemise
või jagunemise otsustamine.
13. Seltsi üldkoosolek tuleb kokku vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.
14. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui juhatus leiab selle vajaliku olevat või vähemalt 10 liiget palub põhjendatult juhatusel seda teha või esmane kokkukutsutud üldkogu pole kvoorumi puudumise tõttu hääleõiguslik.
15. Seltsi juhatus informeerib liikmeid üldkoosolekust ja selle päevakorrast, toimumiskohast ja -ajast vähemalt üks nädal enne üldkoosolekut.
16. Kui Seltsi liige soovib personaalselt mingi küsimuse vaatluse alla võtmist üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama Seltsi juhatusele mitte hiljem kui kolm päeva enne plaanitavat üldkoosoleku toimumise aega.
17. Seltsi üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik Seltsi liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Seltsi liige võib koosolekul osaleda ka Skype konverentsi teel või lihtkirjaliku volikirja alusel. Korraline üldkoosolek on hääleõiguslik, kui sellel osaleb 1/10 Seltsi registris olijatest.
18. Seltsi üldkoosoleku otsus(ed) on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osaleva hääleõigusliku Seltsi liikme.
19. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Võrdsete häälte saamise korral tehakse võrdsete kandidaatide vahel kordushääletus või heidetakse liisku vastavalt koosoleku otsusele.
20. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokkukutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Seltsi registris olevad liikmed.
21. Juhtudel, milliste kohta allpool või seaduses pole sätestatud teisiti, loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks lihthäälte enamusega.
22. Kui korraline üldkoosolek ei ole piisava kvoorumiga, kutsub juhatus kokku sama päevakorraga uue üldkoosoleku kõige varem kolme nädala ja kõige hiljem kolme kuu jooksul. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid olenemata koosolekul osalejate arvust liht-
häälte enamusega.

V Seltsi juhatus

23. Seltsi tegevust juhib ja tema vahendeid käsutab Seltsi juhatus. Seltsi võib esindada õigustoimingutes iga juhatuse liige eraldi.
24. Seltsi juhatuse liikmed valitakse 3 aastaks Seltsi üldkoosoleku poolt. Samuti valitakse üldkoosolekul Seltsile oluliste tegevusliinide ja kontrolliga seotud isikud, kellede tööd korraldab juhatus.
25. Seltsi juhatus koosneb kolmest liikmest. Juhatuseliikmed valivad endi seast esimehe. Seltsi juhatuse esimees on ka Seltsi esimees.
26. Seltsi vahendeid eraldatakse Seltsi juhatuse otsuste alusel.
27. Seltsi juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 tema liikmetest. Otsuseid võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.
28. Seltsi juhatuse korralised istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kolm korda aastas.
29. Seltsi juhatus:
29.1 Määrab kindlaks Seltsi tegevuse vormid ja meetodid vastavalt
Seltsi põhikirjalistele eesmärkidele, koostab eelarve ja otsib
tegevusteks vahendeid.
29.2 Korraldab Seltsi raamatupidamise ja Seltsi tegevuste aruandluse
29.3 Seltsi majandusaasta arvestuse aluseks on jooksva aasta
01.jaanuar – 31.detsember
25.4 Informeerib liikmeid ja üldsust Seltsi tegevusest.

VI Seltsi vahendid

30. Seltsi vahendid moodustuvad:
30.1 Igaastastest liikmemaksudest.
30.2 Ühekordsetest maksetest, toetustest, annetustest, kingitustest ja
sponsorsummadest.
30.3 Sihtotstarbelistest eraldistest.
30.4 Sümboolika ja trükiste müügist.
31. Kõik Seltsile kuuluvad rahalised vahendid säilitatakse pangas.

VII Seltsi lõpetamine

32. Seltsi lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.
33. Seltsi lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Esmane Põhikiri on vastu võetud Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi asutamiskoosolekul 01.11.1991.a. Tallinnas ja redigeeritud seadusmuudatustele vastavaks Tallinnas 15.02.2008. ja 08.05.2015.

Ann Paal
Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi juhatuse esimees